Ankrus Ha’ano saare varjus. See on Ha’apai saarestikus Tonga keskosas ja siia oli eelmisest ankrukohast veidi üle 50 miili. Vaalad meile ennast ei näita.

Ankrus Mananita saare korallrahude vahelises atollis. Praegu on vesi madal ja peab kogu ookeaniummika kinni ning laev praktiliselt ei liigu. Päike paistab ka

Ankrus Fonuafo’ou saare kõrval Vavau saarestiku idaservas. Tuul vihiseb ja ummikas jookseb ankrukohani välja. Loodame, et madala veega läheb paremaks

Ankrus Kenutu saare varjus. Sissesõit oli slaalom korallide ja madalike vahel. Madala veega saab siin teha kolme saare jalutuskäigu. Ootame päikest.

Ankrus Taunga saare tuulevarjus. Kõikjal ümberringi on korallid. Täna ootab ees snorkeldamine ja homme lähme mõõna ajal jalutama.

Ankrus Ovelau saare kõrval plaažist saja meetri kaugusel. Saar ise on pisike kuid võtab tuule ja lained päris hästi kinni. Ootame endiselt päikest.

Ankrus Vakaeitu saare juures. Siin on kena ja vaikne kuigi öösel tõmbas tuule üles ja hakkas tibutama. Ootame nüüd koos kuue kaasankurdajaga päikest

Ankrus Nuku saare varjus mõnekümne meetri kaugusel, rahus ja vaikuses. Neiafu internet kadus ja meie ostetud internetiaeg jäi kasutamata. Mis teha?

Vavau saarel Neiafu küla juures poi otsas. Sissemöllimine läks lihtsalt ja aegagi kulus vaid 4 tundi. Nüüd võiksime legaalselt kolm kuud Tongal olla.

Teel Rarotongalt Niuele jääb rajale praktiliselt vee alla vajunud Beveridge atoll. Sellest atollist on järgi jäänud ainult praktiliselt veega samas tasapinnas olev korallrõngas, ei ühtki puud ega midagi muud üle veepinna ulatuvat kui üks laevavrakk ja murdlained. Küll aga on siin väga hea ankrukoht puhkuseks ning kalade vaatluseks. Läbipääs atolli on nii sügav ja lai, et seda võib ka öösel üritada. Parem ilmselt siiski mitte, sest kaardistatud on see koht üksnes siin käinud purjetajate eskiisidega ning GPS-teekonnapunktidele lisaks on kasuik ka visuaalne pilotaaž.

Meie sisenesime läbipääsu lõuna ajal kui päike oli kõrgel ja veidi seljataga. Siis on vähimgi sügavuse muutus ning korallide lähedus mere värvi muutusena selgelt näha. Motoriseerisime atolli vastasserva vraki lähedusse ja jäime umbes kolme meetri sügavusele helesinisele liivaväljale ankrusse.

Eemal näha olev tumedam sinine tähistab laguuni ligikaudu 11 meetrise sügavusega sisemist osa. Seal on palju korallipäid kuid õnneks ei ulatu need pinnale nii lähedale, et meie 1.65m süvisega kiilu ohustada. Helesinine madalam osa on korallivaba liivaväli.

Plaan oli siin mõned päevad puhata ning snorkeldada. Nii me tegimegi.

Kadri näitab kuidas lenkala meile paati sai.

Huvitavam kalaelu on seal kus leidub koralle ehk siis riffi läheduses. Sinna läksime jullaga. Tuul oli kõva ja vett tuli näkku kohe hoolega.

Vastu tuli stingray…

…ja palju muidki igasugu elukaid.

Korallide vahel magas suur hai.