Nagu oligi oodata tuulas ja sadas Seixalis kaks päeva sedavõrd, et paadist välja ei olnud isu minna. Esimese päeva õhtul ankurdasime end korra ringi, sest tuul ja hoovus surusid meid liiga lähedale ühele poi otsas olevale purjekale.
Kohalikke ei paistnud kõva ilm segavat ja nad kraapisid mõõna ajal rehalaadsete riistadega põhjast söödavaid karpe kokku.
Teise päeva õhtuks tuli päike jälle välja ja osutus, et Seixal on üks tore väikelinn Lissaboni eeslinnade hulgas. Väikese sadama juurest algas rannapromenaad mis tundus lõpmatuna ja siin-seal ääristasid jõekallast plaažid.
Troll Seixalis ankrus.
Tegime turisti asja ära ja vaatasime Lissaboni ka üle.
Hüvastijätupäikeseloojang Seixalis
ja hommikul olime taas teel lõuna poole. See on Tejo jõe suudmes asuv majakas
ja need on mere uuristatud koopad enne Sesimbrasse sisse keeramist.
Sesimbras peatusime ainult üheks ööks ja paadist väljas ei käinudki, sest tuul oli lõuna suunas sõiduks soodne. Tegelikult oli kahju siit nii kiirelt lahkuda. Linn paistis ankrust nukulikult kaunis ja eriti hoolitsetud ning mäekünkal paistis suur kindlus. Oleks olnud kuhu jalutada ja mida vaadata.
Sinesisse jõudsime hea tuulega juba varasel õhtutunnil. Portugalil tundub minevat hästi – korras teed kenasti sillutatud kõnniteedega. Palju on rannapromenaade ning häid jalgrattateid. Inimesed on sõbralikud ja räägivad paremat inglise keelt kui Hispaanias.
