Iirimaa läänerannik on karm ja kaljune. Sadamaid kus purjekaga kai juurde saab minna ei ole palju ja tihti on need lahesoppide põhjas sügaval sisemaal, aga ankurdamine sobibki meile paremini. Esimeseks lääneranniku ankrukohaks võtsime kauni liivaranna ja kõrgete kaljukallastega lahesopi kohe Fanad Head-ist lõunas. Kummaline on see, et mingit korralikku teed või isegi rada pidi sellele rannale ei pääsegi, ainult üle tarastatud lehmakarjamaa. Täielik inimtühjus ja omaetteolemine. Jäime siia kaheks ööks, sest ennustus näitas tugevat vastutuult. Eile oli ikka veel vastutuul, aga mõistlikuma tugevusega nii et loovisime terve pika päeva ja õhtul tuli hoovusega võitlemiseks ikkagi mootor appi võtta muidu oleks öö peale jäänud. Ja hea oli, et viimases valguses Gola saare lääneraannikule ankrukohta jõudsime, sest kogu rannajoon ja ka ankrulaht on tihedalt natapoisid täis pikitud. Nendega pole probleemi kui neile päris otsa ei sõida, aga pöörlev prop haarab igasugu otsi innukalt. Täna on meil rahulik hommik, sest hoovus keerab lõunasse alles kella ühe ajal. Hea, et enne reisi tuli pähe sõiduplaan kaasa osta.