Pugesime hommikul purjekaga Bofin Harbour-i vana kai taha peitu, sest tormituul hakkas “kõigi tuulte eest hästi varjatud” ankrukohas paati päris hullusti pilduma ja tuul puhus meie kõrval lühikestelt noortelt lainetelt harjast vee lendu. Korralik info selle kohta, kas me sinna kai taha sügavuti ära ka mahume, meil puudus. Küll aga oli käesoleva aasta almanahhis kirjas, et kai otsani on põhi hiljuti süvendatud kahe meetrini. Samuti ei teadnud me kuidas me seal nuka taga ja kõva tuulega aluse ümber saame pööratud ilma, et madalasse lahesoppi sisse puhutud saame. Hetkel oli meil siiski abiks neljameetrine tõusuvesi ja kõik läks plaanipäraselt. Panime ennast kinni 37 jalase Delphia, mis juba eile oli poi pealt siia põgenenud ning oli ennast väiksenmat sorti praami ahtri külge kinnitanud kasutades seda ujuvkaina, poordi. Meile see kõik sobis, sest pääsesime nii tõusu-mõõnaga kaasaskäivast kaiotste timmimisest. Praegu puhubki väljas iiliti üle 20 m/s ja seda vaatamata asjaolule, et oleme “Iirimaa lääneranniku ühe parima loodusliku sadama” kõige tuulevarjulisemas kohas. Kolme sõnaga — väljas on torm. Kuigi sees on väike kahtlus, et sügavas Achillese väina lõunaotsa lahesopis kus me üleelmise öö poi otsas veetsime, oleks ka eilne ja tänane päev rahulikumad olnud, on siiski hea meel, et me vähemalt üleeile veidi ka edasi liikusime, sest siia sadamasse jääme me tormipakku ilmselt kolmeks päevaks. Tore, et hommikupoolik oli päikesepaisteline, saime teha tuulise kuid toreda jalutuskäigu sadama ümbruse kaljudele ja sadamasissepääsu kõrval kõrguvatesse Cromwell-i kindluse varemetesse. Toidupoe tretini jõudes pudenes taevast juba esimesi vihmapiisku ning praegu sajab jälle nagu ladiseb. Coord: 53 36.772 -10 12.373