Sadamas. Kõik korras.

Ankrus. Kõik korras.

Ankrus. Kõik korras.

Sadamas. Kõik korras.

Sadamas. Kõik korras.

Ankrus. Kõik korras.

500 miili Marstrandist Rootsis Invernessini Šotimaal on nüüd seljataga. Selleks kulunud pisut rohkem kui viie õõpäevaga jõudsime mereeluga ära harjuda: süüa, magada, kooki ja leiba küpsetada. Invernessi jõudes mingit mereväsimust ei olnud, selline sõit on midagi muud kui Ruhnu – Gotland hüpe. Täna vaatasime linna ja täiendasime toiduvarusid. Käisime ka GaelForce laevavarustuse kaubamajas ja ostsime veel mõned varusad ja Šoti lääneranniku lootsiraamatu. Nüüd on süda rahul. Pildid: värselt küpsetatud kook, spinnaker üleval ja 6,6 sõlme kiirust; naftapuurtorn Põhjamerel (neid oli palju); delfiinid olid igapäevased külalised; Ruu ja päikesepaiste Invernessile lähenedes.

Sadamas. Kõik korras.

Šotimaa künkad ja orud paistavad läbi udu. Loodame täna õhtuks Invernessi jõuda. Kuna tuul nõrkes kergeks vastuhinguseks, siis suksutame mootoriga.

Öösel ilmus pimedusest esimene naftapuurtorn nagu hiiglaslik tont. Ainult kaks vilkuvat valget tuld, ei mingit AISI. Radariga oli ta siiski hästi näha.