Cruising is repairing your boat in exotic places. Panin eile sõrmed läbi suurpurje. Ilusaim koht kus ma purjeid õmmelnud olen.

Päev oli pikk, aga viljakas. Pärast 65 miili purjede all oleme Lökholmenil ankrus. Snug like a bug. Homme loovime lõuna poole.

Meie tänast rada vaadates võib mõni arvata, et näe naljamehi võtsid kohe hommikul õlle sisse, aga tegelikult on see autopiloot.

Peaksime hidma kurssi Ölandile, aga SSW tuul surub meid mandri suunas. Purjetame sinna kuhu tuul lubab. Päike paistab ja ilm on esimest korda päris suvine.

Öö Lauterhornis oli kosutav. Nüüd oleme taas pujede all ja suund Lõuna-Gotlandile. Lähme nii kaugele kui jõuame, sest tuul on soodne.

Esimene sõidupäev on selja taga. Tuul oli vastu ja kõik osalised said esimesed elamused kätte. Dirhamist jätkame Tiiduga kolmekesi.

Järjekordne tühi sadam. Poid on vees, aga uksed kinni, duši ei saa, saunast rääkimata. Purjekaliiklust ikka on. Täna nägime kümmekonda. Üks soomlane tuli hilja õhtul peale meie veel siis ööbima. Väntasime Ruuga saare teise otsa ja tagasi. Kuigi seenekorjamise plaani polnud tulime tagasi ikkagi kilekotitäie puravikega. Seekord võtsime ainult kõige ilusamaid ja suuremaid.

Tänane teekond oli 2,99 miili. Niipalju on maad Seglinge sadamast Kumlinge Remmarhamni. Tegelikult veel pisut vähem, aga tegime poi kättesaamiseks neli tiiru sadamas ka. Päev oli jälle päikeseline ja soe. Hommikupoolikul matkasime mööda kive ja Ruu oli õnnelik esimese korraliku seenesaagi üle. Põhiliselt tatikad ja paar puravikku ka. Pealelõunal tegime saarele ratastega tiiru peale. Ruule meeldis see ka. Üle mitme päeva õnnestus jälle sadamamaksu maksta. Algul ei tahetud võtta, aga ma käisin peale. Ei tahtnud elektrit ilma eest kasutada ja oleme Ruuga õhtuse küttega juba ära harjunud. Leib on otsas ja küsisin kas seda saaks. Omanik ütles, et tule poole tunni pärast tagasi. Kui ilmusin uuesti kohale võttis ta just ahjust sooje saiu välja. Seda ma küll ei oodanud. Küsisin siis igaks juhuks veel grillvorsti ka. Öeldi, et pole, aga pakuti eilsest peost üle jäänud loomafileed. Fantastiline! Ruu puhastab veel seeni ja kohe läheb grillimiseks.

Suur suvi on tagasi. Päike paistab ja ei mingit vihma. Tuul tõmbas ka nii äkki vaiksemaks, et pidime üle tunni aja mootoriga põristama. Seglinge sadam oli tühi. Ei ühtki turisti. Isegi kohalikud tundusid kodus istuvat. Sadam ise on suurepärane, vaikne, kena ja korras — täielik idüll. Tegime ka saareringi. Siin on 8 km jalutusrada mis kulgeb suuremalt osalt kaljudel ja vaid osalt niitudel ja vesisemas metsas. Minu tulemus oli 167 puuki. Homme näeb mitmel neist õnnestus eelkontroll läbida. Pildid: sadamavaade ainsa jahiga mida meil viimase kolme päeva jooksul näha on õnnestunud, kena kahvelpurjega puupaat paadikuuri juures kai ääres, Ruu internetis arsti tegemas. Muuseas, Ahvenamaa internet on võrreldamatult parem kui Rootsi internet. Siin on seni igas sadamas olnud WiFi mis töötab ka, kusjuures Kastelholmis oli asi nii “avanseeritud”, et töötas 5 GHz peal mitte 2,4 GHz nagu meie tagasihoidlik laevasüsteem.

Kõva tuul ja kiire sõit üle mere. Tuul kõikus 10 ja 16 m/s vahel ja rehvitud genua andis kiiruseks 5 – 6 sõlme. Enne esimeste Turu saarestiku kivilaidudeni jõudmist kasavasid lained horisonti varjavateks küngasteks. Lõunaküljelt Jurmole pääs pole küll märgistatud, aga õnneks on pardal ka paberkaardid ja kõige kitsamas kohas üks kummel. Nii et ainult plotteri pildile ei pea ka toetuma. Tuul vilistab ka sadamas 10 – 14 m/s ja oleme siin hetkel ainus jaht.