Ankrus. Kõik korras.

Mõnikord läheb laevas mõni asi katki. Siis tuleb see jälle ära parandada. Juba valja sõites me tedsime, et meil on paras nimekiri asjadest mis lähiajal korda tulevad teha. Näiteks topi käigutuli ei põlenud, tekituli viskas kaitsme välja, raadio oli tumm, kardinad ainult pooleldi valmis jne. Mitte midagi Sellist mis sõita ei laseks, aga siiski esimesel võimalusel jonnde ajada tuleb. Nagu näha võtsitki naisterahvad kohe kardinad käsile ja õnneks hakkas raadio iseenesest tööle (mul veel tööisu puudus). Purjed nõuavad pidevat hoolt. Suurpuri otsustas sel hooajal liiste loopima hakata ja ma pidin liistutaskute otsad üle teipima ja õmblema. Siis pistsin veel suurpurje kokku lapates sõrmed läbi suurpurje. See on juba paha märk — selle purje päevad on loetud. Teipisin/õmblesin ka selle prao kokku, aga Poola Ocean Sailsile läks tellimus uue groodi õmblemiseks sisse. Kadri õmbles üle eespurje lahti loperdanud õmbluse ja mina õmblesin üle besaanil need kohad mis meil reisi algul tihedas tormituules lahti olid õnnestunud käristada. Göteborgis saime kätte juba varem tellitud 100m ankruketti ja teleskoop-spinnakerpoomi millega saab pikemal pärituuleotsal suure geenua välja poomida. Need panime ka kasutuseks valmis. Nüüd jäi veel masti otsa ronida ja tuled ära klaarida. Just enne Põhjamere ületuse algust tuligi sobiv soe ja tuulevaikne hetk ning mastis ma olingi. Topitulele läks uus pirn ja tekitulega oli asi veelgi lihtsam. Selgus, et oli vaja kaks juhet masti sisse minevas pusas omavahel ära vahetada. Et asi ikka balansis püsiks otsustas TV antenn töö lõpetada. Hetke konsensus on, et see on rikkis olemiseks kõige sobivam riist. Nii et las see siis praegu olla. 

Ankrus. Kõik korras.

Sadamas. Kõik korras.

Sadamas. Kõik korras.

Ankrus. Kõik korras.

500 miili Marstrandist Rootsis Invernessini Šotimaal on nüüd seljataga. Selleks kulunud pisut rohkem kui viie õõpäevaga jõudsime mereeluga ära harjuda: süüa, magada, kooki ja leiba küpsetada. Invernessi jõudes mingit mereväsimust ei olnud, selline sõit on midagi muud kui Ruhnu – Gotland hüpe. Täna vaatasime linna ja täiendasime toiduvarusid. Käisime ka GaelForce laevavarustuse kaubamajas ja ostsime veel mõned varusad ja Šoti lääneranniku lootsiraamatu. Nüüd on süda rahul. Pildid: värselt küpsetatud kook, spinnaker üleval ja 6,6 sõlme kiirust; naftapuurtorn Põhjamerel (neid oli palju); delfiinid olid igapäevased külalised; Ruu ja päikesepaiste Invernessile lähenedes.

Sadamas. Kõik korras.

Šotimaa künkad ja orud paistavad läbi udu. Loodame täna õhtuks Invernessi jõuda. Kuna tuul nõrkes kergeks vastuhinguseks, siis suksutame mootoriga.

Öösel ilmus pimedusest esimene naftapuurtorn nagu hiiglaslik tont. Ainult kaks vilkuvat valget tuld, ei mingit AISI. Radariga oli ta siiski hästi näha.