See on 10 miili vähem kui Tallinnast Helsingisse. Vaatamata sellele, et Lanzarote lõunatipu lähedal Marina Rubicon’is on tund aega pärast päikseloojangut õues ikka 25 kraadi, tundub see siiski uskumatuna. Kui otsida sõna, mis kirjeldaks seda ilma ja tunnet mis siin valitseb, tuleb esimesena pähe mahe. Talv Kanaaridel on pehmem kui meie suvi ja pole ime, et paljud kainaabrid hoiavadki oma purjekaid aastaringselt siin ega purjetagi kunagi Kanaaridest kaugemale. Ja milleks? Elu on siin odavam kui Eestis, kliima parem ja huvitavast seltskonnast ei ole puudust. Vaheldust pakub erinevate saarte täiesti erinev loodus. Kui meie oleme seni külastanud ainult praktiliselt vegetatsioonivabasid La Graciosa-t ja Lanzarotet ning kavatseme homme suunduda väidetavalt veelgi karmimale Fuerteventura-le, siis jutud peaaegu troopilisest La Palma-st tunduvad esialgu uskumatuna. Elame – näeme. Marina Rubicon on ühele Kanaaride viiest võimuperekonnast kuuluv arendus ja on äärmiselt korras ning hoolitsetud. Saksapärane pedantsus on siin ühendatud Hispaania temperamendiga ja tulemus on meeliülendav. Pikad hoolitsetud rannapromenaadid eraldavad hea arhitektuuriga korras hotelle ning eramaju basaldist kaldakaljudest, kõikjal kaktustest ning palmidest koosnevad “haljasalad”. Loomulikult ka tohutult poode ja söögikohti kus näiteks suvekleitide hinnad algavad viiest eurost ja kust grillkanaga võib minema jalutada kuue euro üle andmise järel. Selge see, et Inglastele ning Sakslastele tundub siin asuvat paradiis. Tänavapildis valitsevad pensionärid. Mitte et noored ja keskealised puuduks, aga neid on tunduvalt vähem kui näiteks La Graciosal mis ei ole veel paketituristinduse ja pensioniasunduse pärusmaa. Meie tulime Marina Rubiconi osalt sellepärast, et värske liha ja juurikad olid laevast lõppemas ja osalt sellepärast, et sadam oli odav (pisut alla 26 euro meiesugusele mürakale) ning käis kampaania “esimene öö tasuta”. Pealegi tundusime endale juba üsna soolaste ning metsikutena, sest meie viimane mageveedušš oli Madeiral kaks nädalat tagasi. (Ujume ja peseme ennast kraani all siiski regulaarselt kui kellelgi kahtlusi tekkis.) Siin ka pildid:
Fuerteventura künkad Playa de las Mujeras-elt nähtuna.
Päikeseloojang ankrus. Olime Playa de Las Mujeras-el kaks ööd.
Jahid ankrus Playa de Las Mujeras-el. Taustal Playa Blanca linn ja Marina Rubicon.
Siin on plaažid jälle valged.
Peatus Marina Rubiconis. Siin siis sellised teeviidad.
Leia pildilt neli Amelit.
Amel 64 sildumas.
Hommikul oli pilv end mäe otsa kinni sõitnud.
Ruth ja Pat Šotimaalt elavad talvel siin oma paadis ja purjetavad Kanaari saarte vahel.
Rannapromenaad.
