Otsad lahti Gran Tarajal-is ja suund Tenerifele. See on üleööpurjetus. Öösel möödume Gran Canaria-st ja põhimõtteliselt saaks Las Palmasesse sisse keerata, aga seal on sadam veel ARC-i laevu täis ja meil pole sinna eriti asja ka. Tanel perega tuleb meile külla hoopis Santa Cruz-i Tenerifel.

Terve päeva sõidame lõuna suunas piki Lanzarote idakallast.

Lanzarote lõunaots on mägine.

Peagi möödub meist meie kainaaber “Sinine apelsin”. Nemad jäävad veel Lanzarote lõunaotsa ankrusse.

Santa Cruz läheneb. Mugavaim jahisadam, Marina Santa Cruz, on otse linnasüdames ühe sadamabasseini lõpuotsas ja sissesõiduks tuleb hoida kurssi otse Auditorio-le (see on veidi Sydney ooperiteatrit meenutav valge ehitis alloleva pildi keskel). Sügavus väheneb 3000-st meetrist järsult mõnekümneni ja ummikas murdub sadamasuus vägevalt. Meiesugused saavad korralikult raputada, aga mingit ohtu siiski ei ole.

Puhkame veidi ja siis peseme laeva laste tulekuks puhtaks. Tekk ja muu pealisehitis ei ole sel reisil veel korralikku mageveepesu saanud ja sodiojad voolavad. Ja siis on aeg võtta vastu pikast lennureisist väsinud külalised.

Hommikuks olid vähemalt lapsed värsked ja esimesena sai hommikusöögi kohalik part.

Kui kõht kõigil täis võis alustada saarega tutvumist. Kõigepealt läksime muidugi tuntud “Loro” loomaparki. Merihobuste, delfiinide ja vaalade šõud olid igati tasemel.

Järgmine päev läks Ruu lastega oma töökaaslasele Tiinale, kellel on korter saare lõunaosas, külla. Novembris on siin igati mõnus meres ujuda ja musta liiva plaažil lesides ennast päikesel soojendada lasta.

Tiina on hea kokk ja ta korteri verandalt on fantastiline merevaade.

Taas hommikusöök kokpitis. Lapsed paistavad laevaeluga rahul olevat.

Öösel oli mingi mastidega kruiisikas ennast sadamasse sokutanud.

Anette laevaelu nautimas.

See plaaž on Aafrikast imporditud valge liivaga.

Kui päike kõrgel, on vikerkaar madalal.

Keerasime paadi vööriga kai poole, sest päeval pidi töömees tulema genu rullisüsteemi tekkinud möõra keevitama. Ei tulnud.

Siin teeme koos Anette ja Henryga Teide reisiks võileibu kaasa.

Teide on kõrgeim vulkaan Kanaaridel. Kui allpool kiskus ilm pilviseks, siis ülal paistis päike.

Tipu lähedal, köisraudtee ülemises otsas, oli temperatuur nullilähedane ja puhus korralik tuul. Õnneks olid soojad riided kaasas.

Suund lõunasse ja asfalt kuumaastikul. Ees ootab pilve sukeldumine.

Need on Los Gigantesele nime andnud kaljud.

Tiina laevas.

Hommikukohv Marina Santa Cruze-s.

Nüüd on aeg minna kohalikku palmiaeda kus pidavat kasvama kõik maailma palmid.

Kas kõik või mitte, aga aed on muljetavaldav ja vaatamist jätkub kauaks.

Pärast Carrefour-ist ostetud proviandi saabumist ei olnud laevas enam meeskonnale ruumi…

… ja Ruu lastega pagendati sadama kõrval asuvasse basseini ujuma.

Meie kohaliku pardi portree.

Kui Taneli perel oli aeg kojusõiduks lennuväljale suundud oli ära saatmas ka part.

Põhimõtteliselt olime valmis Cabo Verde suunas teele minema kohe pärast laste lahkumist, aga meie mõni aeg tagasi tellitud pakk varuosadega oli ikka veel kusagil Hispaania Correos-e võimuses. Olin juba valmis käega lööma ja pakist loobuma, aga otsustasime siiski mõne päeva veel oodata. Pealegi oli paki jälgimissüsteemis paljulubav teade: Finalizada gestión aduanera. Seega on lootust see mõne päeva jooksul ehk kätte saada. Nii äkilist sõna nagu “manana” ükski ametiisik siiski veel kasutada ei julgenud, ilmselt oleks see olnud liiga suur lubadus.

Töö laevas ei lõppe kunagi. Kasutasime tekkinud aega ära järjekordseks mastis käimiseks.

Seekord said saalingu otsad endale pehmest plastikust vormitud katted mis peaksid eespurje iga pikendama.

Laupäeva õhtul kutsus meid sadamanaaber Claudia meid naaberlinna La Laguna-sse Noche Blanco-le. See on suur pidu tulede ja bändidega mis kestab hommikuni. La Laguna on endine Tenerife pealinn ja tõeliselt huvitava arhitektuuriga koht mida tasub külastada ka päevasel ajal, siis kui live bändid ristteedel ei esine.

Tegelikult võiks veeta Kanaaridel terve talve ja võib-olla järgmisegi, aga meie suund on ikkagi Kariibidele. Kas läheme ka Roheneeme saartele selgub lähipäevil. Vaatame mida ilm teeb ja kuidas meie need meie ajakavasse mahuvad.