Elu laevas käib kiirenevas tempos ja intensiivne puhkus Kariibidel täidab kogu olemasoleva aja. Sellest ka meie vähene internetiaktiivsus. Üritame siiski üht-teist üles tähendada ja ka mõned pildid üles laadida.

St. Davids-ist lahkudes suundusime Grenada pealinna St. George’s-i lähistel asuva Prickly Bay poole. See on lennuväljale lähedane koht ja seega sobiv peatselt saabuvate külaliste vastuvõtuks. Kuna aga suurt kiirust veel ei olnud otsustasime peatuda eravalduses oleva Calvigny saare juures. Seal pidi olema kena snorkeldamiskoht ja muidu ka ilusad vaated. Nii see ka oli. Snorkeldusrõõmu vähendas siiski tugev tuul mis põhjast liiva ja muda üles keerutades veealust vaatevälja vähendas. Vaade saarele oli aga lummav — perfektne haljastus ja arhitektuur ning suurepärane plaaž. Viimasele oleks me soovi korral ka maabuda saanud, sest Grenadal on kõik plaažid kõigile avatud. Mulle pakkus tõelist silmarõõmu saare kai ääres seisev superjaht.

Prickly lahes oli elu tihe. Parimad kohad olid juba hõivatud ja nii jäime ankrusse üsna kaugele sadamast ja ja muudest eluhüvedest nagu pesula ja pood. See eest vaade oli kaunis.

Plaažil kasvasid palmid

ja mõned muud puud millele nime ei osanudki anda.

Kuna vahemaad olid suured ja peatselt pidi ka meie meeskond suuremaks kasvama, siis panime esimest korda sellel reisil ka julla mootorile hääled sisse. Päris sujuvalt see ei läinud, sest viimati olin ma meie kahehobujõulist Yamahat katsetanud mitu aastat tagasi koduaias. Hakkasin juba arvama, et kaasavõetud bensiini ja 2T õli segu oli meie reisi jooksul riknenud, aga vähehaaval sai mootor hääled sisse ja tegi päris kena sõitu. Arvan, et karburaatorisse jäänud bensiin oli aja jooksul vaigustunud ja võttis aega enne kui värske kütus karbussi jälle töökorda sulatas.

Sõbrad Ago ja Toonika olid vaatamata pikale lennureisile reipad.

Lisaks vajalikele varuosadele ja tööriistadele oli neil kaasas ka näiteks karp piparkooke.

Siin paigaldame kodust saabunud mageveedušši survepumpa. Mageveedušš ujumise järel on osutunud ihaldusväärsemaks kui me esialgu arvasime.

Paaki läheb järjekordne 10 l magestatud merevett.

Pärast lühikest laevaeluga tutvumist suundusime saart uudistama. Ilusat ja põnevat on siin palju.

Siin on kuulus leivapuu koos viljadega.

Kaktus või jänes?

Jalutuskäik Prickly Bay kaldal.

Kaldakalju puhub vett välja.

Grand Etang-i läheduse vihmametsa vaatamas.

Termiidipesa.

“Hula” bambused.

Metsatee oli kaetud hibiskuseõitega.

Tee ääres kasvasid muskaatpähklid. Selle “ploomist” saab teha moosi ja õhukesekoorelise “ploomikivi” sees ongi muskaatpähkel.

Edasi viis tee seitsme joa poole. Vaatasime neist üle esimesed kolm.

Jugade juures kasvasid puusõnajalad.

Kruiisilaevad pealinnas St. George’s

Vaade St. George’s lahele.

Käisime koos Toonika ja Agoga veel korra Laura’s Herb and Spice Garden-is. Meile sobis see hästi, sest koht on täiesti fantastiline. Siin näiteks kakaopuu viljad.

Need kasvavad välja naljakalt otse paksudest okstest.

Selle vilja sees on palju maitsva valge säsiga ümbritsetud kakaoube.

Kakaooad lähevad edasi šokolaadivabrikusse kus need kuivatatakse, fermenteeritakse ja jahvatatatakse.

Siin on vaniljeväät…

…ja siin vaniljekaun.

Teel koju nägime kuidas kalurid võrke pesid.

Üllatus-üllatus, meie lähedale olid ankrusse jäänud St. Davids-ist tuttavad Francoise ja Christian. Maitsesime koos piparkooke ja panime kõrvataha soovitusi meie järgmiste sihtkotade kohta.

Õhtul oli kuusirp taas mastitoppide kohal kummuli…

…ning kruiisilaev väljus päikseloojangul St. George’s sadamast.