Ha’apai saarestik on huvitavaim osa Tongast. Siin on kümneid hajali saari milledest paljud on asustamata, korallriffide ja liivarandadega palmisaared. See piirkond on ideaalne rahulikuks rändamiseks, vaalavaatluseks, snorkeldamiseks ning rannapiknikuteks. Vaalad külastasid meid kohe meie esimeses Ha’apai ankrukohas Ha’ano saare juures.

On täiesti arusaadav miks neid vaalu eesti keeles küürvaaladeks või pikkloib-vaaladeks nimetatakse. Küür on neil suur nagu heinakuhi ning loivad on pikad ja sihvakad nagu moodsa purjeka roolileht.

Need elukad ujusid hommikul meie ankrukohta ja tegid ümber paadi mõne rahuliku tiiru.

Suurpurjel lesides oli neid mõnus vaadelda.

Maandusime jullaga liiva ja korallisegusele plaažile.

Siin ja seal oli näha huvitavaid koralle ning päris kobedaid karpe.

Saarel võtsid meid vastu suured nahkhiired: lendrebased ehk puuvilja-nahkhiired. Nad söövad hea meelega igasugu puuvilju, eriti papaiasid ning nende olemasolu asustamata saarel vihjab viljapuude esinemisele. Siin saarel neil kindlasti söögipuudust ei ole, sest siin on mitu küla koos sinna juurde kuuluvate puuviljaaedadega.

Mõned taimed plaažilt.

Kuigi kaldalt vaadates tundub nagu oleksime ankrus avamerel, on Troll tegelikult kolmest küljest ümbritsetud koralliriffidega ja ummika eest hästi kaitstud.

Külavahetee viib läbi kookoseistanduste.

Päikesepaneelidega tänavavalgustus ning hobused.

Külal on tavaliselt oma väike sadam.

Nagu ikka kõndisid kõikjal ringi sead.

Majahoovis kuvas puuniinest punumismaterjal. Sellest tehakse muuhulgas ka rituaalsed, seelikud mis kuuluvad nii meeste kui naiste viisaka riietuse juurde.

Teeäärsed lilled ja muud taimed.

Tegime kõrvalpõike saare tuulepealsele küljele.

Kaldakalju on saare idaküljel ookeaniummika poolt merest kaugele uuristatud.

Siin-seal jookseb sügavale kaljusse plaažiribasid.

Õõnestatud kalju annab ihaldatud varju keskpäevase praadiva päikese eest.

Mehed istutasid keset metsa jamsitaimi.

Mõned majad on siin päris korralikud.

Külapoisid mängisid põllulapil.

Sellel pildil on muide lisaks kohalikele paatidele ja superjaht Evviva-le, kes tundub endiselt meiega samal marsruudil ja samas graafikus olevat, ka Troll ankrus.

Tüdrukud tegid kail aega parajaks ja olid rõõmsad, kui neid pildistati.

Naised korjasid mõõnaga merepõhjast karpe. Ikka Tonga tempos.

See “mootorpaat” on ankrus meist ikka palju-palju kaugemal.

Nagu juba öeldud, ümbritsevad Trolli korallriffid millede vahele nii suur elukas ära ei mahu. Meile aga korallid ja neid ümritsev kalaelu meeldib.

Ha’apai-s purjetades tuleb ennast Lifuka saarel asuvas kohalikus keskuses Pangai-s registreerida. Selle, mitte just eriti maalilise küla, me järgmiseks ette võtsimegi.

See on tähtsale keskusele vääriline meremärk.

Eemal paistab sadamat ümbritsev metallkindlustus. Esiplaanil on aga ülitihedalt asetsevad külalispoid millest osa kõrge veega merre kadusid. Meie jäime ankrusse.

Kaid olid massiivsed, aga leidsime koha ka oma pisikesele kummikule. Vesi oli nii puhas, et kummika vari on põhjakividel selgelt näha. Thor on “uurivas meeleolus”.

Seinal on viit, et tegemist on justiitsministeeriumi hoonega.

Ees paremal on pood ja vasakpoolse hoone all asub turg.

Hiiri pole ja kass magab.

Kuigi ei olnud pühapäev, tulid viisakas riides naised kirikust.

Pere käis poes.

Sain omale Pangaist uue noa millega kookoseid hakkida.

Muretsesime oma ruuterile siit ka kohaliku mobiilse internetikaardi, aga rohkem millegagi see küla meid ei köitnud. Ankur üles ja teele.

Soovisime taas omaette olla ja võtsime suuna asustamata Luangahu-le. Tee peal näitas üks vaal meile saba.

See ongi Luangahu.

Olime oodatult ainus paat siin ankrus. Kõik oli kaunis, nii mere peal kui all.

Ees ootas saarega tutvumine ja õhtune grill. Meil oli infot, et siin leidub lisaks kookospalmidele ka papaiapuid. Mis siin ikka, seltskond jullasse ja randa.

Ennast liivale vedanud väänkasvud krabiperspektiivist.

Siit on läinud erakvähk.

Meie eelinfo fruutide osas osutus tõeseks.

Grilli ehitame loomulikult korallist.

Lõke põlema ja poolikud kookosekoored sinna söestuma. Need on parim grillitoide.

Appi! Meid ründavad krabid!

Laevas vajas magesti taas järgiaitamist. Vea leidmiseks on vaja palju valgust ja häid prille. Seekord läksid vahetusse kõrgsurvepumba kolvitihendid.

Meie teekonnal lõuna suunas jäi teele kaunis kaljumüks Koro (siin pildil keskel). Kohe koro kõrval, koralliväljade vahel, on mõnus madal liivase põhjaga ankrukoht. Eemal paistab 1050 meetri kõrgune Kao vulkaan.

Meile see koht sobis.

Snorkeldamine on siin fantastiline. Esiteks meie ankur (35 kg Mantus), korralikult liivas. Panamas mingi irvhammas kõndis Shelter Bay marinas meie vöörist mööda ja küsis, et kas see ankur on Titanicult pärit, aga ankruga on nii, et mida suurem seda parem. Meile on abiks veel 100 meetrit ketti mis koralli ei karda ja kõva tuule ja suurema lainega põhjast tõustes laeva kiikumist summutab.

Koro selge vesi ja kirgas kalaelu.

Päike loojus Ha’afeva saare taha.

See siili moodi naabersaar on Ono Iki.

Teel meie järgmisse ankrupaika Ou’a saare laguunis möödus meist mitmeid vaalasid. Kaks seltskonda sukeldusid meil kiilu alt läbi ja üks isegi müksas meid tuntavalt.

Küürvaal on selja pealt praktiliselt must, aga kõhu alt on ta valge.

Küürvaala lõuaalune.

Veest välja ja prantsti selili.

Ja nii kümmekond hüpet järjest.

Siseneme Ou’a laguuni.

Hallina silmapiiril on kaks vulkaanisaart – lame Tofua ja kooniline Kao.

Hommikukohv tüünes laguunis.

Thor läks ujuma laguunis mängivate delfiinide juurde.

Tofua saarel on aktiivne Lofia vulkaan.

 

Outrigeriga kalamees laguunis.

Teekond Nomuka Iki saarele. Taas nägime vaalu.

Lähenemine Nomuka Iki-le.

Kaldal oli kalapaadi vrakk.

 

Algab kookosejaht.

Mingi purjekas oli siia oma masti maha jätnud.

Tagasi paati tulid Ruu ja Thor ujudes.

Pärast läksime kõik kalu vaatama. See kala kaevub ehmudes põhjaliiva nagu välk.

Blowing Bubbles õhtupäikeses.

Teel Kelefesia-le saime kätte ühe väikse tuuni.

Kaljune Kelefesia, meie viimane peatus Ha’apai-s. Ruu jälgib vööris koralle.

Vana tuttav ketch Blowing Bubbles on juba ankrus.

Tuunifilee salatiga – maitseb hea.