Enamus Brisbane-is peatuvatest purjetajatest kinnitab oma jahi  linnasüdames väikse, baotaanikaaia nime kandva pargi kõrvale postide vahele. See pole liialt kallis ja annab võimaluse kasutada samas asuvaid dušše, tualette ning pesumasinaid. Õnneks on selle marina juurde kuuluv julladokk üldkasutatav ja nii saavad eriti kokkuhoidlikud kruiiserid  ankurdada marina kõrval, omades samas mugavat juurdepääsu otse kesklinnale.

Panime meiegi Trolli ankrusse. Taamal on ankrunaabri, endise karjafarmeri, Desmondi mootorpaat. See laev on ühtlasi ka oma farmi rahaks teinud Des-i püsielukoht.

Kutsusime Des-i meie juurde õllele. Tore on niisama juttu puhuda, aga ka uude kohta jõudes vanematelt olijatelt kohalikku infot saada.

Kui küsisime Des-ilt kus ta farm asus, rehmas ta käega loode suunas ja ütles: “Kolm tundi helikopteriga sinna poole”.

Brisbane-i linnapildis domineerivad pilvelõhkujad.

Muidu igavaid majafassaade on edukalt kunstiga huvitavamaks muudetud.

Ikka klaas, metall ja betoon.

Vürtsi lisab pilvelõhkujatevaheline “vanalinn”.

See on 1828 ehitatud tuuleveski, mis 1861 aastal muudeti astronoomiaobservatooriumiks. Katusel olev kera on meile juba Sydney obsrvatooriumist tuttav ajamärk. See tõstetakse masti tippu ja lastakse siis täpselt kell üks sealt alla langeda. Sadamas olevate laevade kaptenid said selle ajamärgi järgi oma kronomeetrid sekundi pealt õigeks panna. Ühtlasi on tegemist Queenslandi vanima säilinud hoonega.

Observatooriumi taga on kena park.

See park oli märksa botaanilisem kui jõeäärne vana botaanikaaed.

Pardipojad tundsid ennast tiigi äärses lopsakas rohus väga koduselt.

Siin ja seal päevitasid iguaanid.

Suuremad neist nii 70 cm pikkused.

Linnapilti rikastavad mõned vanemad ja mitmed moodsamad sillad.

Bassein kunstigalerii esimesel korrusel.

Lühikokkuvõte Austraalia kunstist.

Üks jõeäärne maja.

Kohalik varblaseasemik.

See puunikerdustega kaetud pargipaviljon on kingitus Taist.

Vabaõhubassein jõe ääres, üsna linna südames.

Elava muusikaga haljasala sealsamas, peaaegu basseini kõrval.

Brisbane-i meremuuseumi ekspositsioonis on ka kümnemeetrine purjekas millega 16 aastane austraallanna Jessica Watson 2010 aastal maailma noorimana üksinda, ilma peatusteta ja välise abita 210 päevaga ümber maailma purjetas.

See on radar.

Ronisime Ruuga kuivdokki.

Need kaks algselt auru- ja hiljem (alates 1924) elektrimootoritega käitatavat pumpa hoidsid dokki kuivana.

Jalgajamiga metallitreipink.

Valik vanemaid laevalaternaid.

Selle 3,55 meetri pikkuse Acrohc Australise nimelise purjekaga sõitis austraallane Srege Testa ümber maailma. Aega kulus tal kokku 500 päeva, seega asi väga kähku ei käinud. Näiteks esimeseks etapiks Brisbane-st Darwinisse kulus koos peatustega kokku 75 päeva. Panama kanalist jõudis ta Galapagosele 35 päevaga ja Galapagoselt Fatu Hivale Markiisidel taas 35 päevaga.

Vihm ja madal päike.

Raudlinnud jõel.

Troll omasuguste hulgas.

Õhtupäikeses lõkendav hoone.

Vasksed peegeldused pilvelõhkujal.

Brisbane mattub öösse.

Story Bridge.

Troll ankrus Brisbane jõel. Külgmised päiksepaneelid on igaks juhuks alla lastud, sest ankurdatakse tihedalt, tõusu-mõõna hoovused on tugevad ja piki jõge vilistavad tuuleiilid mõjutavad igat paati erinevalt. Seega, kokkupõrkeoht on olemas.

Tähti seirava Tsiolkovski kuju Brisbanest kümmekonna kilomeetri kaugusel asuva Mount Coot-tha botaanikaaia esisel, observatooriumi kõrval.

Vägev sukulent.

Ja veel õitseb ka!

Toredaid taimi nii Austraaliast kui Aafrikast.

Mina ja agaav.

Sinine vesiroos.

Kameeliaõis.

Vaade Brisbane kesklinnale Mt. Coot-tha tipu lähedalt.

Tiigis vedeles krokodill. See on see väiksemat sorti, kes elab magevees (freshy).

Ruu naudib platipussi.

Kail saime tuttavaks siin pikemalt viibivate Ken-i ja Bron-iga. Pildil on nende rauast, kuid kenasti kumer, Nichola.

Ken-i ja Bron-i juures külas. Neil on plaan veel nii aasta Brisbane-s tööl käia ja siis Fidji suunas purjetada.

Ken ja Bron meie juures õhtusöögil.

Teine tore seltskond, kellega me juttu sattusime puhuma, oli Marocco päritolu prantslane Djyllalli ja poolatar Patrycja (Djidji ja Pat). Nemad tulid Vaiksesse ümber Lõuna-Ameerika ja (üllatus-üllatus) koos meile juba tuttava soomlase Markkuga.

Sellele pildile mahtus ka nende kohalik sõber.

Järgmisel päeval võtsime kos Djidji ja Patiga ette rattaretke Lone Pine-i koaalaparki.

Peale koaalade on siin muudki vaatamisvääset. Pildil unine vombat.

Saab sööta wallabysid.

Wallabyd on julged ning mõnusalt pehmed-karvased.

Päris kängurud kätte ei anna.

Sattusime vaatama karjakoerte etteastet.

Kui lambad olid aedikusse aetud, siis võis peni neil veidi aega puhata.

Koaalasid nägime igas vanuse- ja unisuse astmes.

Taas ei puudunud seltskonnast kookaburra.

Eine enne tagasi paati väntamist.

Õhtu Trolli pardal.

See on Djidji ja Pati Jeanneau 44.

Brisbanest välja, piki jõge, kulgesime taas mootori jõul. Plaanis oli ennast jõest välja vedada ja siis sealsamas, veidi jõesuudmest põhjapool Deception Bays, ööseks ankrusse jääda. Nii see läkski ja ainus märkimisväärne sündmus selle päeva jooksul oli tulekahju jõesuudmes asuva rafineerimistehase territooriumil. Väga kaua see seal ei leegitsenud, aga leegid ja tossupilv olid muljetavaldavad.