Cherbourg jäi meile lihtsalt tee peale. Kuna seal on võimalus, lisaks kai ääres peatumisele, ka kohe marina muuli kõrval ankrusse heita, siis oli see suur sadama- ning tööstuslinn meile loomulik valik. Pealegi on siin tõusu-mõõna hoovused piisavalt tugevad selleks, et laev vaatamata kenale tuulele koha peale seisma panna ning seega mõistlik oma liikumist peatustega taas soodsa hoovusega sünkrooni viia.

Hommikupäikeses möödus meis P&O kruiisilaev. Sama firma laevaga saabus enam kui kaheksakümne aasta eest Inglismaale tagasi, soololennul Jaapanis õnnetusse sattunud ja vigastada saanud, hilisem tuntud soolopurjetaja Francis Chichester.

Kui enne Cherbourgi sadamasuule eelnevat Haagi neeme Trolli kiirus vähem kui tunni jooksul üle nelja sõlme langes, otsustasime loodusega mitte võidelda ning keerasime sisse d´Ecalgraini lahte.

Kuna tegemist oli meile tundmatu ankrupaigaga, siis kinnitasime ankru külge ankrupoi. Selle liinist vedades saab ankru üles ka juhul kui see mingi risu taha kinni haakub.

Plaažil küll rahvast oli, aga jahedavõitu vees käisid ujumas vaid üksikud uljamad.

Kui hoovus mõne tunni pärast soodsaks pöördus kudistasime, nagu ka see meist möödunud kalalaev, Cherbourgi sadama poole.

Välissadama muuliotsa kindlustus.

Tegemist on olulise sõjasadamaga.

Suur osa sadamaakvatooriumist on ametlikult lõbulaevadele keelatud.

Ankurdada tohib kohe marinat kaitsva muuli kõrvale, mõnesaja meetri kaugusele aatomiallveelaevu tootvast tehasest.

Jahtsadam on suur, aga korras. Üldiselt leiab siit ka külaliskoha. Igal juhul saab end parkida ootepontooni kõrvale.

Moodne sportpaat ellingul.

Sadamalähedastes parklates on autod segi paadirisudega.

Tüüpiline Prantsusmaa – poodi saamiseks tuleb astuda üle omanku koera.

Ankurdavate paatide ümber käis aktiivne töö järelkasvuga.

Noorimad olid ilmselt alles äsja käima hakanud.

Ka nii saab paadist koera jalutamas käia.

Seal samas sadama kõrval on võimas Püha Kolmainsuse Basiilika.

Napoleon on endiselt tähtis tegelane.

Vanalinn on piisavalt suur, et päevake vaid seal ringi kolades veeta.

Loomulikult käisime ka vihmavarjumuuseumis.

Tänu omaaegsele filmile on vihmavarjud Cherbourgi sümboliks kujunenud.

Linna servas künkatipus asuvast Batterie Du Roule-st avaneb vaade kogu linnale.

Kaugemal on näha sadamat kaitsev suurejooneline muulide süsteem.

Jahtidele on kaid nii marinas endas kui lüüside-sildade taga.

Imelikul kombel asub kalasadam sadama kaugeimas sopis ja on laevadele juurdepääsetav vaid kõrgvee ümbruses. Vasakul paistab suur supermarketiga kaubanduskeskus.

Meremuuseumi fuajees oli välja pandud kümmekond pisiallveelaeva ja batüskaafi.

Põhiatraktsiooniks on siin Titanicu näituse ja üsna kobeda akvaariumi kõrval siiski ehtne aatomiallveelaev.

Muljetavaldav toruderägastik tuumaenergiaga ülesköetava turbiinajami ümber.

Küll juba mitmekümne aasta tagused, kuid siiski äärmiselt komplitseeritud juhtsüsteemid.

Üks ligikaudu 140 liikmelise meeskonna elukajutitest. Igaühel oli oma koiku. Tänu piiramatutele energiavarudele ei olnud piiratud ka vee kasutus.

Need tuukrisaapad ja kiiver jäid silma veealuse maailma avastamisele pühendatud ekspositsioonist.

Nii näeb välja tõusu-mõõna hoovusi elektrienergiaks muutev veealune turbiin.

Cherbourgis on ka päris korralik kunstimuuseum.

Kuna tuul oli endiselt valest ilmakaarest, siis kasutasime aega ära ning kõndisime sadamast kümnekonna kilomeetri kaugusel asuvat Ravalet lossi vaatama.

Alates 1935 aastast kuulub kogu kompleks Cherbourgi linnale, aga enne seda oli see jõuka perekonna elupaigaks.

Mõned sisepildid ka.

  

Lossipark on suur ja mitmekesine.

Leidub nii varjulisi nurgataguseid kui ka laste mänguväljak.

Triiphoonesse meid kahjuks sisse ei lastud.

Heinapuhmaste vahel.

Mõned kenad elamised tagasiteelt linna.

Sadamasse oodati  Drheam Cup-i jahte, aga tuul oli olematu ning neid ei tulnud ega tulnud.

Ootepäevade täiteks pakuti erinevaid atraktsioone. Näiteks sai selles konteiner-akvaariumis sukeldumist proovida.

Laste ronimislaev sadamakail.

Tuule soodsaks pöördudes võtsime suuna Doveri väinale ja selle taga, kokku umbes 350 miili kaugusel asuvale Vlielandi sadamale Hollandis. Meil oli seal kokku lepitud kohtumine oma jahiga Atlandile suunduva Margus Saarega.