Hiva Oa järgmisesse põhjaranniku lahte hiilisime nagu varemgi nii lähedal kaldale kui julgesime, aga samal ajal mitte liiga lähedal, sest enamus saare kaldajoonest on meie Navionicsi kaardile märgitud valge värviga – kaardistamata ala. Kallas väärib vaatamist: muljetavaldavad kaljupaljandid, kaunid orud, koopad ja joad.

Pildistamistväärivat jätkub kogu ülesõidu ajaks.

Kohe lahesuudmes on üksik kalju.

Enne meid oli ankrus juba üks prantslane.

Lasksime oma ankru vette naabrist mere pool. Hilisemal vaatlusel selgus, et oleksime pidanud kaldast veelgi kaugemale jääma, sest meie all olid korallipuhmad ja meie enkrukett takerdus nende ümber. Õnneks olin igaks juhuks ankru külge lisaotsaga ankrupoi ühendanud. Nii saame vajaduse korral ankru kätte ka siis kui kett korallide ümber kinni kiilub.

Esimest korda Markiisidel olime ankrus kenas sinises läbipaistvas vees. Käisime ujumas ja sukeldumas. Kõikjal meie all olid suured valgeid põhjapõdrasarvi meenutavad korallipõõsad. Korallide ümber ujus sadu erinevas suuruses ja värvis kalu. Ruu alt ujus läbi umbes pooleteistmeetrine hai kes talle aga vähimatki tähelepanu ei pööranud.

Esimesel päeval me maale minna ei viitsinudki. Imesime endasse ümbritsevaid kauneid vaateid.

Teisel päeval asusime saarega lähemalt tutvuma.

Kohalik sõidu- ja töövahend on endiselt ühe külgpontooniga piroog. See võib olla nii aerutatav kui ka paari võimsa päramootoriga varustatud paat.

Kohalik, lahega samanimeline küla on oma kaunilt roheliste jõekallaste ja palmisaludega tõeliselt maaliline.

             

Kuidas nüüd sellest sildist aru saada?

Seevastu selle mereäärse “parkla” tähistus oli mõistetavalt rahvusvaheline.

Saarerahva põhitegevus ja põhisissetulek on kookospähklite sisu kopraks kuivatamine. Kõikjal on selliseid koprakuivatusvarjualuseid. Katus on nihutatav, nii et päikesepaiste korral on see kõrvale lükatud ja vihmaga tõmmatakse taas kuivavate pähklituumade peale.

Siin on kohalik lihtne betoonist valatud maabumissild. Kusjuures kraaniga mageveetoru on toodud kohe silla juurde. Vesi tuleb jõest ja on sõltuvalt sademete hulgast selgem või mudasem. Kas see vesi ka keetmata juua kõlbab on igaühe enda otsustada. Meil esialgu piisab joogiks veel oma magestatud vett.

Õhtul saabus lahte uus naaber.

Meie otsustasime lahkuda, et võtta ette 56 miiline üleööretk Ua Huka saarele.