Huahine on esimene loogiline stopp liikudes Moorealt Bora-Bora suunas. Lisaks sellele on Huahine suurimas linnas (külas?) Fare-s selle kandi suurim supermarket! Loomulikult ei puudu ka eresinised veed ja palmirannad, nii et põhjenduse siin peatuda leib igaüks. Meiegi alustasime tutvumist Huahine-ga Fares ankrusse heites. Vahemärkusena võib öelda, et hea õnne korral võib Prantsuse Palüneesias ankurdamise asemel ka endale poi leida. Üldiselt nende kasutamise eest raha ei küsita ja kohati, eriti sügavamates kohtades, teeb see elu märksa lihtsamaks.

Huahine tervitas meid vikerkaarega.

Jäime ankrusse “jahtklubi” lähedale.

Kui Kui restoranil on sild jullade jaoks ja mõned poid, siis on selle restorani nimi tavaliselt “jahtklubi”. Mingit jahtklubi tavalises mõttes see ei tähenda.

Klubi kass.

Läksime külaeluga tutvuma.

Mida mereõhk segumasinaga teeb.

Ja mida teeb palavus koeraga.

Põhi ei ole Fare all ankurdamiseks hea ja iga aasta triivib paar ankrus olnud jahti kõvemate tuulepuhangutega korallidele. Niisiis, elu on siin karm.

Siin üks hiljutisi õnnetuid korallide külastajaid juba peaaegu parandatuna.

Kalale!

Kirik on otse kaldal.

Moodsamat sorti piroog.

Edasi tõukab seda veesõidukit  200 hobust.

Kalastajad.

Kuna Fares puudus meile sobiv WiFi, siis liikusime siit peatselt edasi Avea lahe suunas.

Sõit läks Huahinet ümbritseva korallrahu ja saare enda vahelist veevälja mööda. Meri oli sinine ning loodus lopsakas.

Kohalikud kalamehed viskavad ikka möödudes käe tervituseks püsti. Vastame samaga. Oma paati juhivad nad vöörist, et paremini põhja näha ja korallipeade eest kõrvale põigata. Rooli asemel on see valge pulk.

Ankrusse jäime kolme meetri sügavusse llivapõhjaga lahte.

Kaldal oli onnidest hotell.

Kuigi vesi on siin täiesti selge ei ole snorkeldamine huvitav, sest kaladerohke korallrahu on kaugel ja liivapõhjal leidub vaid mingeid hiigeltõukude taolisi elukaid. Läksime hoopis jalutama.

Majavalvur.

Piroogi võib ka nii hoida.

Tahiti võludest ja seltskonnaelust on muidugi raske ennast lahti rebida, aga siis kui Carrefouri supermarketi lettidelt on toiduvarud taas täiendatud ning WiFi levialas koduleht ajakohastatud vedas meid otsekui vägisi paljulubava kuulsusega Moorea poole. Purjetaja jaoks on Moorea põhiliseks atraktsiooniks selle põhjakülje kaks sügavat lahte – Cook ja Opunohu. Opunohu on väidetavalt maalilisem ja metsikum kui asustatum Cooki laht. Ette rutates võime öelda, et meile see nii ei tundunud. Opunohu on hästi turistlik ja kohalik elu tundus seal praktiliselt puuduvat. Peale selle on suuremas osas sellest lahest ankurdamine keelatud ja jahtide parv on üksteise otsas väiksel osal lahesuudmest. Samal ajal käib Cooki lahes täiega kohalik elu (kuigi on ka hotelle) ja ankurdada võib kus iganes. Leidsime omale sügaval lahe tipus mõnusa ankrukoha.

Moorea läheneb.

Pilv on jäänud mäetipu külge kinni.

Sõitsime idapoolt ümber Moorea…

…ja peatselt olimegi Cook-i lahe suudmes.

Kuhu ka ei vaataks, kõikjal on sakilised ribid ja tipud.

Meie naabriteks olid üks väike saksa purjekas ning kahe mastiga katamaraan.

Nagu ikka, enne lõdvalt võtmist tuleb purjedele katted peale panna.

Ruu oli meile õmmelnud päikesevarju lisa. Panin sinna vajalikud trukid serva.

Enne õhtut oli täiendatud päikesevari üleval. Siinkandis kulub ära kogu vari mis võtta on, sest päike on karm.

Org on sügav ja päike kaob peagi mäeribi taha.

Hommikul läksime lähedasi künkaid avastama. Külarahvas valmistas pirooge sõiduks ette.

Minu telefonis oleva kaardi järgi siin teedest ja radadest puudust ei ole. Alustasime paljulubava nimega Ananassiteest mis otse loomulikult läheb üle Ananassikuru.

Päästeameti kolm olulist sõidukit.

Eemal paistis kuulus auguga tipp.

Meie tee läks ülesmäge ja teeääres olid majad ning aiad.

Kodule palju kenamat kohta leida on raske.

Peagi jõudsime ananassipõldude vahele.

Ja seal ta ennast peidabki!

Mõned ananassid olid juba päris kenad kollased.

Ruu kauneid vilju pildistamas.

Põllu servas oli ka muid kenasid taimi.

Tasapidi muutus tee kitsaks, rohelusse mattunud rajaks.

Pole just päris Munamägi, aga tuletame meelde, et ronimine algas merepinnalt.

Matkasellid Kolme Männi kurul.

Vaade kurult Cooki lahele…

…ja kogu orule.

Näha oli ka kõrvallaht Opunohu.

Radu läks siia ja sinna ning mets oli paks.

Juhuslikult sattusime puudest pikitud marae jäänustele.

Ruu ja suured puud.

See ei ole rabarber.

Mina ja puu.

Oleks nagu kääbuseks jäänud.

Kena väike oja.

Taas ananassipõldude vahel.

Ananassiõis.

Seda ei näe iga päev, et kukk puu otsas greipfruuti sööb.

Ruu kohaliku kombe kohaselt ehituna.

Troll Cooki lahe turistlikuma osa foonil.

Õhtul tuli lahele kombineeritud kauba- ja kruiisilaev.

Järgmisel hommikul tõstsime rattad jullasse, et Mooreale rannateed mööda ring peale teha.

Hotellionnid vees.

Jahid ankrus Opunohu lahes.

Vaade ankrus jahtidele teiseltpoolt Opunohu lahte.

Hotellionnid mäenõlval.

Ruu Tahiti taustal.

Vaiare marina.

Leidsime siit tuttavliku Amel Euros 39.

Kena müüriga maja Cooki lahe ääres.

Veel üks omapärane kivimüür.

Kohalik supleja Cooki lahe kaldal.

Majavalvur.

Maaliline hotell.

Üks neist seal on Troll.

Ankrus Bora-Boral Vaitape küla juures. Ennustus oli tuule suhtes kehv, aga oli kihu Bora-Borale jõuda. Tulimegi kogu tee mootoriga.

Raiateal motu Toamaro kõrval poi otsas. Vett 3m ja päike sillerdab liivapõhjal. Eile nühkisin puhtaks poole laevakerest, täna tuleb teine pool teha

Ankrus Raiateal motu Naonao varjus 2.5m vees. Alla vaadates on liivapõhi silmipimestavalt hele. Naonao ise on küll eravaldus kuid väidetavalt mahajäetud.

Raiatea saare Hotopuu lahes poi otsas. Siin lähedal on kuulus Taputaputea marae mis on väidetavalt tähtsaim religioosne ja kultuuriline koht Polüneesias.

Ankrus Raiatea saarel Faaroa lahes. Siin saab jullaga mõne miili jõge pidi ülesvoolu sõita. Lähme vaatama, pidi ilus olema.

Ankrus Huahine lõunatipu lähedal. Ilm on pilves ja aeg ajalt sajab. Üritame ikkagi snorkeldama minna. Liivaplaaž on vähem kui saja meetri kaugusel.

Ankrus Huahinel Fare küla juures. Tuul tembutas ja nii pidimegi enamuse ülesõidust mootorpurjetama, et valges kohale jõuda. WiFi-t siin jälle ei saa.

Ankrus Moorea saarel Cook’i lahes. Vaated on lummavad.