St Lucia — lopsakas loodus ja vulkaanid

Kogu St Lucia saar on segapuder kunagi toimunud vulkaanipursetest. Mõned kohad suitsevad ja ajavad välja väävlivingu ka tänapäeval. Seda värki oli kindlasti vaja vaatama minna.

Juba saarele lähenedes tõmbasid tähelepanu The Pitons — kunagiste laavavoolude jäänukid.

RIMG8909

Soufriere, kuhu me suundusime, on väiksemat sorti tore maalähedane linn. Juba kaugelt püüdsid meid kinni boat boys, kelle ülesanne on külalised “oma” poide juurde meelitada, jahti sinna kinnitada aidata ja sellega oma 5 – 20 EC$ teenida. Kuna kallas sügavneb äkiliselt ja kalda lähedasest kümnest meetrist saab paa´ri paadipikkuse kaugusel sada, siis on poi võtmisel siin mingi mõte. Alternatiiv on lasta ennast ahtrist palmi külge siduda.

RIMG8916

Võtsime ühe suvalise poi ja jäime kaldaelu silmitsema. Inimesed, sead, kuked ja kanad jalutasid kaldal läbisegi.

RIMG8921

Järgmisel hommikul läksime tutvuma saare põhivaatamisväärtustega — botaanikaaia, vulkaanide ja jugadega. Kõigi kohalike põhimure tundub olevat see kuidas valgeid tulnukaid võimalikult efektiivselt nende rahast tühjendada. Juba jullat kai külge kinnitades oli meid piidlemas mitu mõtlikku meest. Kõndisime linna ilma liigset abi tarvitamata ja leidsime endale sobiva hinnaga taksojuhi kes oli meile mõistliku hinna eest kohaliku ringi tegema: botaanikaaed, juga, vulkaan, teine juga.

RIMG8927

Botaanikaaed ei olnud suur, küll aga oli sisutihe.

RIMG8948

Igasugu taimi, neist enamus õitsvad, oli igale maitsele.

RIMG8977RIMG8978

Vulkaaniline väävel on joataguse kiviseina kollaseks värvinud.

RIMG8999

See ilus lill on inglise keeles Pink Torch Ginger (roosa tõrvikingver).

RIMG9011

Natuke tõrviku moodi nägi see välja küll oma ligikaudu meetripikkuse varrega.

RIMG9012

Siinsetel vulkaanidel konkreetset kraatrit ei ole. Kõik on tohutu segapuder laava ja suitseva väävlipudruga.

RIMG9016

Siin-seal tungib maa seest välja aurav tulikuum vesi.

RIMG9027

Lihtne metsalill.

RIMG9054

Soovi korral võis joa all ka ujumas käia.

RIMG9067

Otsustasime veel samal õhtul piki St. Lucia kallast põhja poole seilata, et saavutada paremat positsiooni edasi Martiniquele sõiduks.Veel viimane pilk Pitons-idele ja sõit läkski lahti.

RIMG9069

Rahulikul purjetamisel on mõnus ning värskendav nööri otsas jahi ahtris lohiseda.

RIMG9071RIMG9077

Esmane mõte oli kuulsasse Rodney Bay-sse ankrusse minna, aga kuna päike kukkus kiirelt, siis jõudsime ainult pealinna Castries-i ees asuva Vigie laheni. Hommikul tuli meid uudistama kruiisilaeva sadamasse aitav lootsipaat ja uuris mis lipp see sihuke meil ahtris on? Polnud teised varem Eesti plagu näinud.

RIMG9091

Teel Martinique poole näksisime ära viimased Toonika ja Ago toodud piparkoogid.

RIMG9099

Meeskond valmis järjekordseks jahti kallutavaks tuulehooks.

RIMG9096


Bequia ja mereröövlisaar St Vincent

Aeg Kariibidel kulub kiirelt ja nõnda olemegi oma juttudega ajast üle kuu maas. Viimasele Grenadiinidest mida me külastasime jõudsime veidi üle kuu aja tagasi. Bequia Admiralty Bay ankruplats on paatiderohke, aga siiski rahulik. Ankurdada on ruumi küll ja küll. Hetk pärast ankrusse heitmist märkasin, et olen valinud koha sama Šveitsi paadi lähedal mille kõrval ankurdasime Barbadosel. Ilmselt on meie ankrupaiga valiku kriteeriumid väga sarnased. Igatahes olid nad üsna üllatunud kui ma neid jullaga tervitamas käisin.

Bequia on eriline saar. Tänavad lähevad siin otse mäkke…RIMG8717

…igal paadil polegi nime…

RIMG8718

…ja pühakoja tunneb juba kaugelt ära.

RIMG8722

Kitsed on siiski kõigi siinsete saarte jaoks ühine nimetaja.RIMG8733

Ronisime veel kohaliku kindluse varemete juurde kust avanes kaunis vaade kogu Admiralty Bay-le.

RIMG8736 RIMG8738

Kuidas see vapper lind selle kaktuse oksal seista suutis jääb meile igaveseks mõistatuseks.

RIMG8750

Õhtu ja ankrus purjekad.

RIMG8758

Järgmisel hommikul võtsime suuna mereröövlisaar St Vincent-ile.

RIMG8788

Siin filmiti esimene Kariibi mere piraatide film ja seda on siiani märgata.

IMGP8759

Kuidagi on Poola lipp sattunud piraadilippude hulka.

RIMG8826 IMGP8763

Troll ja piraadisaare asukad.

IMGP8764

Wallilabou (see oli meie ankrulahe nimi) lähedal, nii umbes viieteist minutise jalutuskäigu kaugusel on tilluke botaanikaaed. Loomulikult pidime me seal ära käima.

See on algaja leivapuu.

IMGP8779

Ja neist punastest lihakatest õitest (või viljadest) tehakse intensiivse, punasele sõstrale sarnase maitsega mahla.

IMGP8784

Igal lehmal peab olema vähemalt üks Iibis.

IMGP8787

Palmilehed suisa hõõgusid eredas päikeses.

IMGP8790

Loodus on St Vincentil tõeliselt lopsakas.

IMGP8793IMGP8800 IMGP8804

Tohutu puu kasvab massivse müüri kohal mille all voolab oja. Kas inimesded või loodus on siin küll üle pingutanud.

IMGP8814

Lihtsalt taim selline.

IMGP8823









Tobago Cays

See on üks müstilisemaid kohti kogu Kariibi meres. Aga väga turistlik ja ülerahvastatud. Tegemist on viie pisikese Mayreau lähedal asuva saarega mis ookeanilaine eest on kaitstud mitme korallrahuga. See on logeleja paradiis — kuhugi eriti minna ei ole, aga samas ujuvad su ümber kilpkonnad ja värvilised kalad. See praktiliselt olematu saarestik on nii kuulus, et siia suunduvad terved jahtide hordid ning isegi ankurdamise eest peab raha maksma.

IMGP8717

Vesi on siin kristallselge ja paadi vari on põhjas kenasti näha.

IMGP8721 IMGP8725

Meri on igat värvi…

RIMG8587

…ja purjekaid on nii suuri kui väiksemaid.

RIMG8524

Snorkeldamine on siin suurepärane, sest vesi on kristallselge.

RIMG8547

Täiesti fantastiline on hõljuda vees koos suurte kilpkonnadega.

RIMG8556 RIMG8557

Ei puudu ka muu elu — meritähed ja loendamatud kalad.

RIMG8562 RIMG8577

RIMG8692

Otsustasime minna uudistama Baratel-i sart.

IMGP8729IMGP8740

Täiesti ootamatult kohtasime seal iguaane. Need on umbes meetri pikkused puude otsas elavad sisalikusarnased rohusööjad.

RIMG8593

Video: Iguaan sööb lehti

Piimalill ei kusagilt.

RIMG8597

Selline mets siis.

RIMG8647

Seejärel läksime vaatama Petit Bateau nimelist saart.

RIMG8635RIMG8631RIMG8651

Tagasi koju.

RIMG8702

Pruun ja punane.

IMGP8753

Õhtu Tobago Cay-del.

IMGP8756